Lühidalt, samas ka pikalt, olge pikemad ja paksemad.  Kehaliselt pingutage, kikivarvul ja silmi punnitades. Häid mõtted kulbiga potist võtke ja neid jagage.  Seal poti põhjas on alati midagi head, kas mitte midagi või kogu hea asi. Võimalikult palju asju ärge maha magage. Oma sõpru ärge maha magage, need ei maga, on sinuga, kui sul on midagi öelda. Väljas ja kodus on lihtsaid asju, mida me igapäev ei märka, vaata tähelepanelikumalt- see võib olla sinu õnn või  samas ka õnnetus. Ma sobiks hästi ennustajaks, või lihtsalt ütlejaks- tee nii nagu sul on parem-kui teistel ka parem, siis hää.

Esimene hommikune sügav hingetõmme enda sisse tungib ja siis välja tuleb.
Hoia kannatlikku peent joont,ära vägisi peale sunni, mis on loomulik.
Isegi siis, kui sul pole naljasoont, sest keset põldu seisab infoplakat 1182.
Helista sinna, küsida võib kõike, kuid ainult seda, mida teised ei tea-keegi ei tea.
Ümber põllu on palju teelõike,üles mäge, alla mäge ja taamal paistab mets.
Mis küll on seal metsa taga, hoopis metsa sees. Loomad, linnud ja metsavaht hoiavad metsa.
Palju puid, elusid ja aeg ajalt võetakse mõned maha.
Ilmselt on nad liiga vanad või mets vajab lihtsalt harvendust,et teised elada saaksid ja kasvada.
Taevas maalitakse tumehalliks, maad katab pimedus ja õhtuvärvid on õhust tunda.

Oksa pääl lind tiibu lehvitas
karuott koopas varbaid sirutas
Eemalt oli kuulda linnulaulu
koopas karu norskas und
kätte oli jõudnud jõulutund

Lumehanged nagu läänemerelained
üle kogu kodumaa
suud täitmas külm ja värske õhk
kõik on selge, kõik on kained
laulgem kõik nüüd koos:alleaa

Miks sa mu südamesse teed peene prao,
mis külmunud pisaratest lõhki tahab minna
mu keha väriseb, pilk on kaugel
teel kaugesse unistustelinna
palun ära lausu ühtki sõna
aga ära muretse, küll saab kõik korda
mitte täna veel, ehk homme, aasta pärast
kusagil keegi ikka süütab küünla
mis põleb seni, kui jätkub küünlarasva
iga hommik on nagu uus kingitus
mida tuleb nautida, millegi heaga
rõõm on nigu üks väike sõõm head teed
kõrvale mõnus pehme küpsis
elame ainult üks kord
kõik peabki ju siis nii olema

Lähen tööle, lahkun töölt, tänavatel ummikud
vaatan ette, vaatan taha, jalas nokia kummikud
seljas ülevooderdatud nahast mantel
üle uulitsa karjub habemega onkel
Ae, ae, Kuhu te omastarust lähete?
vaikus
Ae, Ae, kuhu te nii kiirelt tõttate?
lühem vaikus ja vastus
Mis sa lärmad vanamees!

Üks suvine eine murul,
kollane võilill päikse soojas
tuul paitamas hellalt pead
nina külm, haistmas tundeid häid toredaid

Liblikas liugleb õrnalt madallennul
kõrvu paitav putukate sumin
soe õhk ja küla hääled
mõtteid kõrgelt pilvepiirilt
moodustavad kujundlikke kujusid

Ilusa lõpuga muinasjutt
tegelased on juba teada kõik
pea august pistis välja mutt
suhu eksis ära vahukooretordi lõik

Seest siiruviirulised gurmaanid
lehvitab maitsekalt riietatud marionett
riidesse paneb meid ajakiri siluett
kirjutavad kõik alasti kollased žurnaalid

Surmav tähtede orienteeritud marss
igalühel oma nimi, positsioon ja kast
mitu naist, mitu maja, tosikond last
mõne meelest on see naljakas faršš

Kõige ilusam, number üks
viimane ei taha kohe mitte olla
muidu oled seniilne kehkenpüks
kõik teevad võrdselt alla