Üks väike hääl mu sisse pesa tegi
nii salaja, hiirvaikselt

Üks väike hääl mu laulma pani
nii selgelt, hiirvaikselt

See hääl on minu sisehääl
hääl, mis tuleb sügavast, põhjatust hingesopist,
nii selgelt ja hiirvaikselt

Üks väike hääl mu kurvaks tegi
nii salaja, hiirvaikselt

Üks väike hääl mu rõõmsaks tegi
nii helgelt, hiirvaikselt

See hääl on minu sisehääl
hääl, mis tuleb sügavast,põhjatust hingesopist,
nii salaja ja hiirvaikselt

Nina, silmad, kõrvad, suu
taevas paistab kuldne kuu
jalad, käed, varbad, sõrmed
kõrgel taevas tähed helged
hambad, keel, mõtlik meel
kohe varsti tähed on selged
a b ja c ja d ja E
f on fukk

Üle bussi tekkis äkki vilgas arutelu,

sest kõva häälega vestlesid kaks daami

Jutu teemaks oli kalategu ja

kuidas kalast jagu saadi

Üle trammi tekkis äkki vilgas arutelu,

sest kõva häälega vestlesid kaks neidu

Jutu teemaks oli juhtmelugu,

kuhu auku küll seda panna, auku ei leidu.

Üle trolli tekkis äkki vilgas arutelu,

sest kõva häälega vestlesid kaks daami

jutu teemaks oli naabrimees Vello ja

kuidas temast jagu saadi

All tänaval karjus üks hull vanatädi

istus tabureti peal ja vesistas

oh seda õnnetust, suhe sai nüüd läbi

keegi naaberkorterist politseisse helistas

Müügiletil lesib Moskva täissuitsuvorsti latt,
millel puudub hetkel hinnasilt.
Nägu mööda venib eritunud limatatt ja
kõrvalletis saadab tähtaega mööda sült.

Mõtted  mõlguvad köögilaua peal,
kus on sai, või ja viilutatud vorst.
Istun nüüd, lasen maitsta võileival heal
kõrvale kuulan moodsat muusikat cd-mängijast

Nüüd on vaja vahetada plaati.
Vorstiratas nagu andmeketas,
pekitükid nagu valged suhkrutükid-
plaadimängija mängis vorstiratast.

Istun tabureti peal ja ootan kõnet.
Tuli ei põle, on pilkane pimedus.
Kõrvaltoas põleb tuli ja
paistab natukene pimedasse tuppa.

Pea on seest tühi,
miski korraks vaid tuikab.
Siiski ei paista valgust, sest vaatan pimedusse.
Kõrvaltoas tuld kustutada ei viitsi,
liiga vähe jõudu, las põleb.
Ootan ta kõnet, miks ta küll ei helista?

Pimedas süütan sigareti, mis rahustab mind hetkeks maha.
Sekundid, minutid ja tunnid kuluvad
mõtlen oma mõtteid, mis on küll valesti
Tegelikult pole midagi valesti, lihtsalt nii on:
vahest on must ja vahest on valge.
Kuskil on pime ja kuskil põleb tuli.

Tiibadega ingel istus pilvepiiril ja muudkui laulis ja laulis.
Laul jutustas millegi otsimisest, mis on meil kõigil südames.
Hääl oli pehme ja õrn- sama graatsiline ja õhuline, kui
valgete tiibade sünkroonis kulgev õhutants.
Nii ta lendas ja lendas pilvelt pilvele, muudkui laulis ja laulis.

Pikkade juustega, karmi näoga rokimees istus paksu palgi peal ja
muudkui laulis ja laulis. Laul jutustas millegi otsimisest, mis
meil kõigil südames. Hääl oli karge ja põrguline- sama vihane ja
lihane, kui juuste metsik vehkiv õhutants.
Nii ta istus palgilt palgile, muudkui laulis ja laulis.

Pikkades patsides rokimees laulis välja karjudes ja
inglitiibadega ilus ingel õrnalt kuskil pilvepiiril.
Koos nad muudkui laulsid ja laulsid.
Laul jutustas millegi otsimisest, mis on meil kõigil südames.

Silm seletab ühest pilgust.
See mis sees, paistab välja.
Mõistus nõuab üheltpoolt selgust,
varjata seda, mis teeb nalja.
Üle huulte tõuseb sõna aus-
see ei pruugi meeldida teisele,
mis sest et iga sõna järel on paus.
See mis kannab, kuulub kolmandale,
vahetevahel on meeldiv olla tumm.
Ei näe, ei kuule, ei tunne.
Mööda tänavat veereb tühi kumm,
mis ootab püüdmist, kuid ei tunne.
Küll jääb ta seisma, teisiti ei saa.
Need on loodusseadused, et sa teaks,
millele on loodud meie emakene maa.

Lühidalt, samas ka pikalt, olge pikemad ja paksemad.  Kehaliselt pingutage, kikivarvul ja silmi punnitades. Häid mõtted kulbiga potist võtke ja neid jagage.  Seal poti põhjas on alati midagi head, kas mitte midagi või kogu hea asi. Võimalikult palju asju ärge maha magage. Oma sõpru ärge maha magage, need ei maga, on sinuga, kui sul on midagi öelda. Väljas ja kodus on lihtsaid asju, mida me igapäev ei märka, vaata tähelepanelikumalt- see võib olla sinu õnn või  samas ka õnnetus. Ma sobiks hästi ennustajaks, või lihtsalt ütlejaks- tee nii nagu sul on parem-kui teistel ka parem, siis hää.

Esimene hommikune sügav hingetõmme enda sisse tungib ja siis välja tuleb.
Hoia kannatlikku peent joont,ära vägisi peale sunni, mis on loomulik.
Isegi siis, kui sul pole naljasoont, sest keset põldu seisab infoplakat 1182.
Helista sinna, küsida võib kõike, kuid ainult seda, mida teised ei tea-keegi ei tea.
Ümber põllu on palju teelõike,üles mäge, alla mäge ja taamal paistab mets.
Mis küll on seal metsa taga, hoopis metsa sees. Loomad, linnud ja metsavaht hoiavad metsa.
Palju puid, elusid ja aeg ajalt võetakse mõned maha.
Ilmselt on nad liiga vanad või mets vajab lihtsalt harvendust,et teised elada saaksid ja kasvada.
Taevas maalitakse tumehalliks, maad katab pimedus ja õhtuvärvid on õhust tunda.

Oksa pääl lind tiibu lehvitas
karuott koopas varbaid sirutas
Eemalt oli kuulda linnulaulu
koopas karu norskas und
kätte oli jõudnud jõulutund

Lumehanged nagu läänemerelained
üle kogu kodumaa
suud täitmas külm ja värske õhk
kõik on selge, kõik on kained
laulgem kõik nüüd koos:alleaa