“Tere, ma seekord ei küsi kuidas sul läheb, vaid hoopis alustan kohe teemaga. Mulle tundub, et sa ei taha minuga rääkida?.”

Otsustasin teda rünnata, mulle ei meeldi ümber nurga või vahest meeldib ka. Ta vastas muidugi et tal läheb hästi-see tuli automaatselt, kuigi ma seda ei küsinud.

“Teiseks ma räägin sinuga, teie eelaimdus ei läinud täkkesse. Alati ei ole mul aega sinuga rääkida, teen seda siis kui vaba hetk on ja tuju parameeter ka positiivne.”

“Tänan sind vastuse eest, teinekord lubad ma küsin jälle kuidas sul läheb ja kui sa ei vasta, siis sul pole tuju või aega. Vahest kirjuta mulle ka, oleksin väga õnnelik.”

Mingil ajal ajasime juttu millestki, kõik tuli ootamatult, nagu ka esimene lause.

“Minu meelest on sellised asjad täiesit ebaõiglased, ma lihtsalt ei mängi nii, need reeglid ei kõlba minule.”

“On tõesti jah. teed head, aga näed kukub hoopis halvema poole.!”

“Just! mõtled, et oled jube tervislik ja teed trenni ja siis —- võid elu lõpuni aint ujumas käia!”

“Jama lugu. ära tee sporti, seal on liiga palju riski”

“krt, mulle ei meeldi kui midagi on puudu, kui mai tee…”

“mulle ka ei meeldi palju asju tead”

“aga aga aga! no ma pole nüüd kuu aega teinud ja ikak kõik ragiseb ja valutab”

“hmm määri millegagi hakkab parem”

“jepp, homme ostan mingit solki”

“õige ja hoia soojas. ma ei tea, kas see on hea? vist on! ja ära trenni tee joo piima ja söö kohupiima”

“jaa soojas hoidmine on küll hea. ei taha piima täna tahaks viina hoopis”

“soovitan kompressi teha, see on ka hea”

“teen hoopis viinavanni omale”

“äge”

“ei, tegelikult ei taha, mul läheb juba viinahaisust süda pahaks”

“see on hea”

“ei ole ju, vanasti ei läinud”

“aga tegelikult see on hea märk”

“jah, märk sellest, et maks on ka prses”

“ei et su haistmismeel valetab, raudselt ta tahab sind petta. vahest ta teeb nii- tal on juba iseloomu”

“ta on ennast arendanud aja jooksul küll jah”

“jaja intelligendiks muutunud, aga alati on neid ka võimalik petta”

“nohuga näiteks! mina siis süüdi olen et ta kannatab”

“või siis mingi muu asjaga: võtad enne peale, et oi kui hea ja siis naksti. ta ei jõua reageeridagi ja siis on ta juba omadega metsas. allub juba ja pärast võta peale ka ja noh usubki ja ootab seda sama õnne ja nii ta lähebki”

“nii läheb küll skisoks kätte :vaim vs keha”

“see on parim kooslus kumb läheb vaim või keha?”

“no pigem ikka keha vaimust ma küll ei loobu “

“no näed”

“kes keha juhib?”

“aga päris kehast loobuda ka ei saa…” “vaim”