Tiibadega ingel istus pilvepiiril ja muudkui laulis ja laulis.
Laul jutustas millegi otsimisest, mis on meil kõigil südames.
Hääl oli pehme ja õrn- sama graatsiline ja õhuline, kui
valgete tiibade sünkroonis kulgev õhutants.
Nii ta lendas ja lendas pilvelt pilvele, muudkui laulis ja laulis.

Pikkade juustega, karmi näoga rokimees istus paksu palgi peal ja
muudkui laulis ja laulis. Laul jutustas millegi otsimisest, mis
meil kõigil südames. Hääl oli karge ja põrguline- sama vihane ja
lihane, kui juuste metsik vehkiv õhutants.
Nii ta istus palgilt palgile, muudkui laulis ja laulis.

Pikkades patsides rokimees laulis välja karjudes ja
inglitiibadega ilus ingel õrnalt kuskil pilvepiiril.
Koos nad muudkui laulsid ja laulsid.
Laul jutustas millegi otsimisest, mis on meil kõigil südames.